Mida lapsed ja noored internetis teevad?

autor: Inger Klesment

Sügissemestril lõi Meediaklubis kaasa kümme tulevast õpetajat, kes olid eelnevalt läbinud meediapädevuste mängulise arendamise kursuse ja viinud välitingimustes läbi koolieelikute digiturvalisuse õppuse. Siiski pakkusid vestlused 1.–9. klassi õpilastega palju üllatusi. Tudengid kogesid, kuidas laste ja noorte digimaailma mõistmine eeldab vahetut suhtlemist – ainult nii on võimalik tõeliselt aru saada, mida nad veebis teevad ja kuidas digikäitumine ajas muutub.

Rohkem kui 3000 lapse ja noorega meediaõpetuse tunde läbi viinud tudengid rääkisid kui ühest suust, et nii lasteaedades kui algklassides on laste seas kõige populaarsem mäng Roblox, millega käib kaasas suur soov osta mängus kasutatavat virtuaalset raha, Robuxe. Lisaks armastavad lapsed mänge Minecraft, Fortnite ja GTA, mida koolieelikud mängivad vanemate seadmetes, aga ka Playstationis ja Xboxis. Kooli minnes kuulsid tudengid lastelt, et 1.-4. klassides on pea kõigil isiklikud nutiseadmed.

Ohud ja väljakutsed digimaailmas

Huvitava avastusena tõid tulevased õpetajad välja, et laste vanuse kasvades väheneb lapsevanemate kontroll õpilaste tegevuse üle internetis ja paradoksaalselt hakkavad nad samal ajal kasutama ka teiste käekäiguga kursis hoidmiseks mõeldud rakendusi. Kõige populaarsemad on suhtlusrakendus WhatsApp, 13+ vanusele mõeldud sotsiaalmeediaplatvormid Snapchat ja TikTok ning YouTube koos sealt tulenevate Discordi kanalitega.

Mainitud platvormidel puutuvad lapsed kokku nii naljavideote, kiusamise kui hirmutavate ahelkirjadega, mille näited olid kooliti pisut erinevad. “Kui laps teatud aja jooksul sõnumit edasi ei saada, juhtub midagi vanematega või voodi kõrvale tuleb magama surnud naine nimega Monica, keda ei saa sealt minema peletada,” tõi tudeng Killi Agur erinevatest klassidest näiteid. Ta lisas, et õpilased rääkisid ka veebis ringlevatest väljakutsest. Näiteks peab üheksa tundi püsti seisma, sest muidu lõpetavad jalad töötamise.

Kuigi küberkiusamine ei puudutanud tudengite sõnul kõiki klasse, siis ühes koolis kuuldud kiusamisega seotud jutt ajendas kogu Meediaklubi meeskonnale tellima kliinilise psühholoogi Teele Möldre koolituse, mille peateema oli laste suitsiidid ning kuidas sellise teema tõstatumise korral käituda ja tunniga edasi minna. 15. oktoobril toimunud veebiseminar andis tudengitele praktilisi nõuandeid ka tulevaseks tööks õpetajana.

Õpetajad õppisid koos õpilastega

Alates põhikooli II astmest laieneb noorte meediamaailm veelgi. Lisanduvad platvormid BeReal ja võrreldes noorema vanuseastmega, on rohkem Discordi kasutajaid. Tudeng Marili Kirs ütles pärast 5. klassi tundi õhinal, et ta kasutas õpilastega rääkides esimest korda elus sõna “sigma” õiges kontektis, viidates sellele, et lastel ja noortel on veebis suheldes väga oluline oma släng. Õpilased väljendasid, et juhendaja võimekus kasutada laste ja noorte internetikultuuris võtmetähtsusega väljendeid, viitab nende silmis paremale digiturvalisuse teadmistepagasile.    

Tudengite sõnul andis mängude pealt nägemine ja kaasa mängimine õpetajatele võimaluse hankida just neid vajalikke oskusi, mis võimaldavad edaspidi hõlpsamini digiteemadel arutlemist. “Mul mängis viiendike õpetaja küberkiusamise mängu kaasa ja pärast ütles, kui kasulik see on, sest noored ei oska ennast kehtestada veel sellistes olukordes,” ütles Marili. Ka tudengite Ege Maaringu ja Hanna Paali sõnul mainisid mitmed õpetajad, et õppisid ise uusi asju ning Killi lisas, et jagas erinevates koolides kasulikke veebilinke, nt meedia.ut.ee ning nõuandeid pärast tunde ka õpetajatele.